Pärnu mnt 18a, Viljandi | E-R: 8:00-17:00 
+372 437 7001 
Autogaas – millega tegu?
Autogaas on sisepõlemismootoris kasutatav kütus, mis pakub konkurentsi nii bensiinile kui ka diiselküttele. Bensiinimootoriga auto on võimalik väikest investeeringut tehes panna sõitma ka gaasiga.
Reeglina kasutatakse autogaasi kahesüsteemsel mootoril, mis tähendab, et võimalik on sõita nii autogaasi kui ka bensiiniga. Sõidukid on varustatud nii bensiini kui ka autogaasi mahutitega. Kahesüsteemsest kütusesüsteemist on palju abi siis, kui autogaasi tanklaid jääb teekonnale vähe. Ühe ainsa nupuvajutusega on võimalik auto ümber lülitada tagasi tavakütusele.
Gaasiseadmete erinevad põlvkonnad
Bensiinitoitel sisepõlemismootorite täiustumisel eelkõige keskkonnakaitselisest aspektist, täiustuvad ka gaasitoite seadmed. Euroopa turul on kasutusel neli erineva tööpõhimõttega gaasitoite seadmete põlvkonda. Selline klassifitseerimine on esile kutsunud elava diskussiooni nii autoomanike kui ka gaasiseadmete paigaldajate seas. Alljärgnevaga püüame selgitada nende nn. põlvkondade vahelisi erinevusi.
Teadaolevalt jagunevad bensiinimootorite toitesüsteemid kahte suurde rühma: Karburaatortoitega ja sissepritsega süsteemid.
Sissepritsega toitesüsteemid jagunevad omakorda:
- Monopritse – ühe keskse pihustiga
- Hargpritse – igale silindrile oma pihustiga
EL-s hetkel toodetavad autod on kõik hargpritsega toitesüsteemid. Põhiliseks erinevuseks nende vahel on bensiinipihustite juhtimisprintsiip.
Hargpritse süsteemid jagunevad omakorda:
- Mitmepunkti süsteemid – kõikide pihustite üheaegne avamine
- Osalise hargpritse süsteemid – juhitakse pihustigruppe (paarid, read).
Pihustid jagunevad veel kahte gruppi:
Paarid (Ridamootoritel) ja Rida (V tüüpi mootoritel)
Mitmepunkti hargpritse süsteemid, kus igat pihustit juhitakse eraldi:
Toitesüsteemid varustatakse ka lisaseadmetega, mille ülesandeks on väljalaskegaasides toksiliste ainete sisalduse piiramine. Sellest seisukohast vaadates jagunevad lisaseadmetega toitesüsteemid järgmiselt:
- Ilma väljalaskegaaside kontrollisüsteemideta
- Lamda anduriga
- Katalüütilise väljalaskegaaside neutraliseerijaga
- Diagnoosisüsteemiga EOBD
Alati varustatud katalüütilise neutralisaatoriga ja minimaalselt kahe lamda anduriga, üks enne ja teine pärast neutralisaatorit.
Gaasiseadmete klassifitseerimise põlvkondadeks tingib asjaolu, et tänapäeval on turg küllastunud erinevates komplektsustes gaasiseadmetest. Erinevatele bensiinitoite süsteemidele on vajalik vastava gaasiseadme valik nn. põlvkonna valik.
Erinevate põlvkondade erinevus väljendub põhiliselt mootoriruumis paikneva gaasisegu moodustamise juhtimissüsteemis. Väljaspool mootoriruumi asuvad komponendid nagu tankimisava, torustik, gaasiballoon ja multiklapp on üldjoontes sarnased olenemata gaasiseadme põlvkonnast. Põlvkondade erinevuste selgitamiseks kirjeldame ainult mootoriruumis paiknevate komponentide erisusi.
Gaasiseadmed põlvkondade kaupa:
Gaasiseadmete I põlvkond
Lihtsaim viis gaasitoite süsteemi paigalduseks vanematele autodele.
Ei vaja keerulist elektroonikat, välja arvatud aurustil paikneva gaasiklapi ja toitereziimi valiku juhtlüliti. Põhielementideks on aurusti, gaasisegisti, kaitseklapp ja mehaaniline dosaator. Aurusti võib olla kas elektroonilise või vaakumpõhimõttega.
Selleks, et tagada ohutus ja vastavus mootorsõidukitele kehtestatud nõuetele (67R-01), soovitame kasutada vaid elektroonilise juhtimisega aurusteid. Lõplik gaasi etteande koguse reguleering toimub mehaanilise dosaatori abil.
I Põlvkonna gaasiseadmeid soovitame kasutada vaid karburaatortoitega või mehaanilise sissepritsega autodel. Seda juhul, kui auto ei ole varustatud lamda anduri või katalüütilise neutralisaatoriga.
Gaasiseadmete II põlvkond
Loodud autodele, mis on varustatud lamda anduri ja katalüütilise neutralisaatoriga.
Suurim erinevus võrreldes I põlvkonna seadmetega seisneb gaasi etteande reguleerimises. Siin reguleerib seda elektoonilise juhtimisega dosaator, mis saab juhtsignaalid põhiliselt lamda andurilt. Elektroonika abil on võimalik väga täpne gaasi etteande reguleering vastavalt mootori tööreziimile ja väljalaskegaaside koostisele, mis tagab mootori optimaalse töö ja katalüsaatori pikaealisuse. Enamlevinumaks lahenduseks on dosaatori paigaldamine gaasivoolikule segisti ja aurusti vahel.
II põlvkonna gaasiseadmed on end väga hästi õigustanud monopritse süsteemiga autodel. Kahjuks saa seda öelda uuemate elektroonilise hargpitsega autode kohta, mille mootorite töös võib ette tulla häireid. Eriti puudutab see probleem autosid, mille sisselaske kollektor on valmistatud plastikust. Probleemi põhjuseks on gaasi võimalik plahvatamine sisselaskekollektoris, mis võib põhjustada õhupuhasti või halvemal juhul sisselaskekollektori purunemise.
Viimasel ajal on välja töötatud dosaatori juhtarvutid (LCS A1 V05) ning terve rida erinevate funktsioonidega emulaatoreid, mis peaksid selliste häirete tekkimise mootori töös viima miinimumini. Elektroonika lisandumine süsteemi lisab kahtlemata hinda gaasisüsteemile ning võib ületada I põlvkonna gaasiseadme maksumust kuni 2 korda. Hinnatase sõltub suuresti mootori tööd iseloomustavate signaalide arvust, mida on vajalik lugeda-emuleerida gaasiseadme töö tagamiseks.
Gaasiseadmete III põlvkond
Vahelüli gaasisüsteeemide II ja IV põlvkonna vahel.
Tihti iseloomustatakse III põlvkonda kui gaasi sissepritse süsteemi, mis aga ei vasta päris täpselt sellele, mida võib tänapäeval mõista “sissepritse” all.
Erinevus II põlvkonna seadmetest on gaasi segu juhtimises põlemiskambrini. Kui II pk. gaasiseadmetes juhiti gaasi ja õhu segu põlemiskambrisse läbi ühe segisti, millega mootori töötades oli kogu sisselaskekollektor täidetud süttimisvalmis kütteseguga, siis III pk. seadmega juhitakse gaas otse sisselaskeklapi lähedusse.
Selline lahendus kaotas ära võimaluse häireteks mootori töös, mis olid tingitud gaasisegu plahvatamisest sisselaske kollektoris. Puudusteks sellel süsteemil on kütuse etteande juhtimistäpsuse jäämine II pk. tasemele, seejuures II pk. gaasiseadmetega võrreldes kõrge hind.
Gaasiseadmete IV põlvkond
See on gaasi hargpritse süsteem, mis on hetkel täiuslikeim sisepõlemismootoritele mõeldud gaasitoite seade.
Gaasi etteanne põlemiskambrisse toimub elektrooniliselt juhitavate pihustite abil. Igale silindrile on omaette pihusti. Gaasi pihustid paigaldatakse võimalikult põlemiskambri lähedale. Igat gaasipihustit juhitakse sama silindri bensiinipihustile mõeldud signaaliga.
Selline süsteem tagab mootori tööd iseloomustavate parameetrite (võimsus, väljalaskegaaside koostis, dünaamika erinevatel reziimidel, sobivus diagnostika süsteemiga EOBD) muutumatuse töötamisel nii bensiinil kui gaasil. Lisaks kõigele, on olematud kõik eelnevate “põlvkondade” juures kirjeldatud puudused.
Lehola Autokeskus OÜ
Reg. nr: 10869443
KMKR: EE100801727
Aadress: Pärnu mnt 18a, Viljandi 71012
Avatud: E-R 8:00-17:00
Teenindus ja varuosad:
Tel: +372 437 7001
GSM: +372 5695 6777
E-post: hanno@leholaautokeskus.ee